Tallinna vanem kirjalik pärand on üks täielikumaid, kui mitte kõige rikkalikum kõigi teiste põhjapoolse Euroopa linnadega võrreldes. See "vana" arhiiv, mis täna moodustab ehk ühe kümnendiku Linnaarhiivis säilitatavate fondide kogumahust, oli, on, ja jääb Linnaarhiivi ainukeseks elitaarseks osaks selles mõttes, et vanade, valdavalt keskalamsaksa- ja saksakeelsete dokumentide kasutamine eeldab põhjalikku erialast ettevalmistust, vana keele ja kirja tundmist.

Tallinna raearhiiv (Tallinna magistraadi arhiiv) sisaldab dokumente aastatest 1237 - 1889. Arhiivi vanemas, enim tuntud ja kasutatud osas on

• ca 1400 pärgament- ja paberürikut 13. - 16. sajandist,
• inkunaablid,
• 16. - 18.sajandi trükised,
•  nn linnaraamatud 14. - 19. sajandist (rae märkmeteraamatud, kodanikeraamatud, kinnisturaamatud, kohtuprotokollid jm.),
• raeprotokollid 1526 - 1799,
• raele saadetud kirjad ja muud dokumendid 14. sajandist kuni 19. sajandi alguseni.

Esimeste linnaarhivaaride poolt loodud ja 1896. aasta kataloogis fikseeritud arhivaalide liigituse süsteem on vaatamata rohketele hilisematele muudatustele põhijoontes säilinud tänaseni. Aastail 1924 - 26 välja antud "Tallinna linna arhiivi kataloog / Katalog des Revaler Stadtarchivs" (1896. aasta kataloogi parandatud ja ümbertöötatud väljaanne) on mitmes osas aegunud, kuid praegugi veel kasutusel.

Raearhivaalide hulgas on Linnaarhiivi kõige vanemad ja haruldasemad dokumendid, s.h.

• Eesti vanim dokument - paavsti legaadi Modena Wilhelmi ürik aastast 1237,
• Tallinnale antud Lübecki linnaõiguse pärgamentkoodeksid 1257 ja 1282,
• varaseimad teadaolevad eesti keeles kirjutatud tekstid -palved Kullamaa kiriku vakuraamatus (1524 - 1528),
• esimese eestikeelse trükitud raamatu, nn. Wanradt-Koelli katekismuse fragmendid 1535,
• esimene ulatuslikum eestikeelsete tekstide kogu - Tallinna Pühavaimu kirikuõpetaja Georg Mülleri jutluste käsikirjad 1600 - 1606.

Fondi ülejäänud osa moodustavad peamiselt 17. - 19. sajandi dokumendid, mida trükitud kataloog täpsemalt ei kirjelda või isegi ei maini: mitut liiki kohtutoimikud, raeprotokollid 1800 - 1889, kinnistudokumendid 18. sajand - 1878, raele esitatud palvekirjad 16. - 19. sajandist, kubermanguvalitsuse korraldused, raele saadetud kirjad 19. sajandist jm.

Katarina II valitsusajal Eestis kehtninud nn asehalduskorra aegsed dokumendid aastaist 1785 - 1797 on koondatud eraldi fondi.

Teisi vanemaid arhiivifonde

Tallinna gildid
Suurgild 1364 - 1922 (siin ja edaspidi fondis säilitatavate arhivaalide piirdaatumid), Kanuti gild 15.sajand - 1921 (trükitud kataloog: Tallinna Linnaarhiivi kataloog IV. Kanuti gildi arhiiv. Tallinn 1938), Toomgild 1340 - 1921

Tallinna Mustpeade vennaskond 1400 - 1940

Tallinna luteri kirikukogudused
Niguliste 1465 - 1939, Oleviste 1603 - 1939, Toomkirik 1597 - 1940, Pühavaimu 1605 - 1899, Mihkli 1631 - 1910, Jaani 1868 - 1905, Kaarli 1863 - 99

Tallinna kohtud
Alamkohus 1789 - 1889, Vaeslastekohus 1518 - 1917, Kaubanduskohus 1683 - 1871, Politseikohus 1654 - 1877, Ametikohus 1752 - 1876, Linnakonsistoorium 1655 - 1890, Mere- ja Prahikohus 1818 - 89, Suuline kohus 1888 - 89 . Toompea Lossi Foogtikohus 1784 - 1889

Tallinna linnaasutused - peamiselt rae allasutustena loodud valitsused ja komisjonid:
Linnakassa 1671 - 1924, Tallinna Maksuvalitsus 1785 - 1938, Toompea Maksuvalitsus 1811 - 89, Jumala- ja Viljalaegas 1617 - 1827, Linnamõisate komisjon 1681 - 1898 jt.

Tallinna Börsikomitee 1872 - 1944

Tallinna linnavalitsus
1877. aasta linnaseaduse põhjal tegevust alustanud linnavalitsus (1877)1878 - 1918, Saksa okupatsiooni aegne linnavalitsus 1918, Eesti Vabariigi aegne linnavalitsus 1918 - 40. Esimese Nõukogude okupatsiooni aegsest linna täitevkomiteest (1941) on vähe dokumente. Saksa okupatsiooni aegse linnavalitsuse (1941 - 44) dokumendid pole säilinud.

Tallinna Linna TSN Täitevkomitee, selle valitsused ja osakonnad 1944 - 89; linna rajoonide täitevkomiteed, nende valitsused ja osakonnad 1945 - 89

Tallinna linnavalitsuse osakonnad 1918 - 40, 1941 - 44:
rahandusosakond, ehitusosakond, majandusosakond, haridusosakond, tervishoiuosakond, sotsiaalosakond

Tallinna koolid (algkoolid, keskkoolid, kutsekoolid) - ligi 70 fondi, sh nii linnakoolid kui ka riiklikud ja eraõppeasutused, dokumentidega 19. sajandi keskpaigast kuni tänapäevani (valdavalt 20. sajandist)

Tallinna notarid 20. sajandi algusest 1940. aastani

Harju maakonna asutused 1918 - 1944
Harjumaa kreisivalitsus 1918, Harju maakonnavalitsus 1918 - 40, Harju Maakonna TSN Täitevkomitee 1941, Harju Maavalitsus 1941 - 44, linnavalitsused (Paldiski 1918 - 36, 1942 - 44, Nõmme 1927 - 40, Keila 1938 - 40, 1940 - 41, 1941 - 44), alevi- ja vallavalitsused, vallakohtud, ühispangad, koolid

Tallinna-Harju maksuamet 1930 - 44

Isikufondid - põhiliselt 20. sajandist

Nõukogude-aegsed Tallinna tööstus- ja teenindusettevõtted jm asutused

Linnaarhiivi fotokogus on ca 4500 fotot, sh. haruldasi Tallinna vaateid 19. sajandist ja 20. sajandi algusest.

Plaanide ja kaartide kogu (ca 5000 säilikut) sisaldab peamiselt Tallinna linna ja linnaga külgnevate alade, üksikute linnaosade, tänavate, kinnistute ja hoonete plaane ning ehitiste projekte 18. - 20. sajandini. Vt. lähemalt.

Raamatukogus on üle 16 500 trükise, põhiliselt 19. ja 20. sajandist. Kõige rikkalikumalt on esindatud Tallinna, Eesti ja Baltimaade ajalugu käsitlev kirjandus - teaduslik perioodika, uurimused, käsiraamatud, allikpublikatsioonid.