Erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted, sealhulgas korraldus

Erivajadustega laps käesoleva õppekava tähenduses on laps, kelle võimetest, terviseseisundist (keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavad lapsed), keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.

Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor.

Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.

Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe.

Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga erivajadusega lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest. Kokkuvõte arutatakse läbi lapsevanemaga arenguvestlusel ning vajadusel kavandatakse erivajadusega lapsele uus individuaalne arenduskava.

TÖÖ PÕHIMÕTTED:

1. Õpetaja selgitab välja oma rühmas erivajadustega laste olemasolu laste arengut ja käitumist jälgides.

Hariduslike erivajadustega laps erineb teistest lastest:

• kognitiivsete võimete,
• sensoorsete võimete,
• kommunikatsioonioskuste,
• käitumise ja emotsionaalse arengu,
• füüsiliste võimete poolest.

2. Õpetaja koostab vajadusel ja vastavate tingimuste olemasolul erivajadusega lapsele individuaaltöö plaani koostöös lapsevanemaga ja vajadusel erispetsialistidega, et aidata teda järgi mahajäämuse osas või annab täiendavaid teadmisi ja ülesandeid andekatele lastele, mis on heakskiidetud pedagoogilises nõukogus.

Spetsialistidena võivad olla kaasatud:

• eripedagoog ja/või logopeed;
• psühholoog ja/või pereterapeut;
• tegevus- ja/või füsioterapeut;
• sotsiaaltöötaja;
• perearst.

3. Kui lapsel on kõnehäireid, soovitab õpetaja logopeedi konsultatsioonile minna. Üks kord aastas kontrollib logopeed kõiki lasteaia lapsi ning vajadusel annab soovitused ja suunamised spetsialistide poole pöördumiseks. töötada Õpetaja on eeskujuks õige keelekasutusega ja tarvitab lihtsaid lauseid. Rääkimise kõrval kasutatakse pilte või esemeid.

4 Kui lapsel esineb mahajäämusi mõne õppeaine omandamisel, tegeleb temaga rühma õpetaja süvendatult vastavalt sellele lapsele koostatud individuaalõppe plaanile.

5. Kui laps on musikaalne, teeb temaga süvendatud individuaalset tööd muusikaõpetaja.

6. Kui laps on andekas mõnes teises valdkonnas, siis tegeleb temaga rühma õpetaja.

7. Lasteaias käivad erivajadusega lapsed, kes suudavad tegutseda rühmaliikmena ja käituvad üldkehtivate normide järgi, osaledes igapäevategevustes oma võimete kohaselt.

8. Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele kui teise keele õpe. Arengulise erivajadusega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arengukava. Lasteaed toetab erinevast keele- ja kultuurirühmast peret lapsele eesti keele ja kultuuri tutvustamisel ning oma kultuuri väärtustamisel.

Erivajadustega lapsele sobiva alushariduse omandamise võimaluse soovitab nõustamiskomisjon. Nõustamiskomisjoni suunamist reguleerib Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010 määrusega nr 50 kinnitatud Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord.