Veemajandus


Kui puudub ühiskanalisatsioon

Ühiskanalisatsiooni puudumisel vajab tekkiv heitvesi käitlemist kohapeal. Heitvee kohtkäitluse viisidest on Tallinna linnas lubatud üksnes heitvee kogumine veetihedatesse kogumismahutitesse ja sellele järgnev väljavedu purgimiskohta. (Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord; Tallinna Linnavolikogu 5. oktoobri 2000. a. määrus nr 37 Heitvee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kinnitamine.)  Omapuhastite kasutamine ei ole Tallinna linna territooriumil lubatud.

Heitvee kohtkäitlusluba

Heitvee kohtkäitluseks on vajalik Tallinna Keskkonnaameti luba. Luba ei ole vajalik enne 1995. aastast rajatud kogumismahutitele. Vanemate elamute renoveerimisel ja  rekonstrueerimisel tuleb heitvee kohtkäitlusluba siiski taotleda, kuna paljud aastate eest rajatud kogumismahutid, ei ole veetihedad ja kujutavad nii ohtu keskkonnale.

  • Uute projekteeritavate elamute puhul tuleb kõigepealt taotleda põhimõtteline nõusolek kohtkäitluse projekteerimiseks. Selleks tuleb esitada Keskkonnaametile:

1. vormikohane taotlus kohtkäitluse projekteerimiseks;
2. kinnistu plaan;
3. vee-ettevõtja tehnilised tingimused liitumiseks ühiskanalisatsiooniga.

  • Olemasolevate elamute puhul esitada:

1. vormikohane taotlus kohtkäitlusloa saamiseks;
2. kinnistul paiknevate ehitiste projekt;
3. vee-ettevõtja tehnilised tingimused liitumiseks ühiskanalisatsiooniga.

Taotluse vormi leiab siit.

Kogumismahuti asukoht

Kogumismahuti asukoht tuleks valida selliselt, et tulevikus oleks võimalikult lihtne liita kinnistukanalisatsioon ühiskanalisatsiooniga, samuti võiks purgimisauto juurdepääs mahutile olla hõlbus. Kolmanda asjaoluna arvestame naabrite heaolu ja ei paiguta mahutit naaberkinnistule lähemale kui 3 meetrit.
Nõuetekohane mahuti

Nõuetekohane mahuti on veetihe ning hermeetiliselt suletud. Kogu heitvesi, mis majapidamises tekib ja mahutisse juhitakse peab sinna jääma kuni purgimiseni. Lihtsaim võimalus veenduda kogumismahuti veetiheduses on võrrelda tarbitud vee ja väljaveetud heitvee koguseid. Kinnistu omanikul on kohustus säilitada vee tarbimist ja heitvee väljavedu tõendavat dokumentatsiooni jooksvalt kahe aasta jooksul.
Purgimine

Purgimine on heitvee tekkekohast väljapumpamine, äravedamine ning ühiskanalisatsiooni purgimiskohta väljalaskmine.


Vee erikasutusloa taotlemine

Vastavalt veeseadusele tuleb vee erikasutusluba taotleda kui:

    1. võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas;
    2. võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas;
    3. võetakse mineraalvett
    4. juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse, sealhulgas põhjavette;
    5. toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine;
    6. toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine  süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine;
    7. uputatakse tahkeid aineid veekogusse;
    8. toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine;
    9. vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi;
    10. toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont ja laeva regulaarne ohtlike ainetega või tuulega lenduvate puistekaupadega lastimine või lossimine;
    11. veekogu korrashoiuks kasutatakse kemikaale;
    12. kasvatatakse kalu aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn või kalakasvandusest juhitakse vett suublasse;
    13. juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil.

Vee erikasutusloa annab Keskkonnaamet (Tallinnas HJR regioon, Viljandi mnt 16 Tallinn). Kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ja veekaabelliinide ehitamiseks merel annab vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium.

Vee erikasutusloa kirjaliku taotluse esitab taotleja vee erikasutusloa andjale, mille alusel vee erikasutusloa andja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Vee erikasutusluba antakse kuni viieks aastaks. Vee erikasutusloa andmise või sellest keeldumise otsus tehakse vee erikasutusloa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt kolme kuu jooksul, arvates taotluse menetlusse võtmise kuupäevast. Vee erikasutusloa taotlusmaterjalid koostab taotleja oma kulul.

Kõikide vee erikasutuslubade taotlemiseks vajalikud materjalid

Kõik vee erikasutusloa taotlused peavad koosnema: 1) avaldusest, milles on taotleja nimi või ärinimi, aadress, ettevõtja registrikood või füüsilise isiku isikukood, vee erikasutuse eesmärk, taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri; 2) vee erikasutuse iseloomustusest; 3) vee erikasutuse asukoha skeemist ja kaardist (soovitavalt mõõtkavas 1:10 000); 4) vee erikasutusloa taotleja tegevusala iseloomustusest, mis peab sisaldama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori koodi (EMTAK kood); 5) vee erikasutamise eest vastutava isiku nimest, ametikoha nimetusest, telefoninumbrist või elektronposti aadressist; 6) teabest vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta; 7) vee erikasutusega seotud tööde teostamise projektist selle olemasolu korral; 8) teabest vee erikasutamise aja kohta; 9) teabest kasutatava tehnika vastavuse kohta parimale võimalikule tehnikale selle teabe olemasolu korral; 10) vee erikasutusloa andmiseks vajalikust eksperthinnangust vee erikasutusloa andja nõudmisel; 11) kohaliku omavalitsuse nõusolekust, v.a juhul, kui vee erikasutusluba taotletakse vee erikasutuseks sise- või territoriaalmerel või piiriveekogudel või kohaliku omavalitsuse enda poolt; 12) vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavatest dokumentidest.


Puurkaevude ja -aukude rajamine

Puurkaevude projekteerimist reguleerib Keskkonnaministri määrus "Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäevike, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti normid ".

1. Selleks, et kinnistule rajada puurkaevu või puurauku esitab puurkaevu või puurauku (siia kuuluvad ka soojuspuuraugud) kavandav isik Tallinna Keskkonnaametile kooskõlastamiseks puurkaevu või -augu asukoha taotluse (koos puurkaevu või -augu asukoha skeemi ja koordinaatidega). Arvestades üld- ja detailplaneeringut, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi, kas kooskõlastab asukoha või mitte 10 tööpäeva jooksul.

2. Peale asukoha kooskõlastuse saamist esitab puurkaevu või puurauku kavandav isik Tallinna Keskkonnaametile puurkaevu või -augu  rajamise taotluse koos puurkaevu projektiga. Puurkaevu või - augu projekt peab olema koostatud hüdrogeoloogilist litsentsi omava isiku poolt.

3. Tallinna Keskkonnaamet edastab koostatud puurkaevu või puuraugu rajamise taotluse koos vajalike materjalidega (lisaks ka sanitaarkaitseala projekti, kui selle koostamie on õigusaktide kohaselt nõutav) Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile, kes kooskõlastab taotluse või keeldub sellest 10 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Puurkaevu või puuraugu rajamise taotluse kooskõlastamisest või mittekooskõlastamisest Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt teavitab Tallinna Keskkonnaamet taotlejat.

4. Puurkaevu või puuraugu rajamiseks kirjaliku nõusoleku (ehitusloa) saamiseks tuleb puurkaevu või puuraugu taotlejal pärast taotluse kooskõlastamist Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt pöörduda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituslubade osakonda ( tel 640 4254, Vabaduse väljak 7 infosaal). Eelnevalt tuleb täita kirjaliku nõusoleku taotlus ja maksta riigilõiv 31,95 eur. 

    

 Lisainfo: Silver Riige, 640 4713, silver.riige@tallinnlv.ee

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Viimati muudetud: 05.09.2018