Välisõhu kaitse

VÄLISÕHU KVALITEET

VÄLISÕHU KVALITEEDI UURINGUD

KAUGKÜTTE PIIRKONNAD

LÕKKE TEGEMINE

RADOON

MÜRA


Välisõhu kvaliteet

Viimase nädala  välisõhu kvaliteedi mõõtmistulemuste ja aasta aruannetega saab tutvuda Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi kodulehel.

Tallinnas paikneb kolm linnaõhu seirejaama, mis kuuluvad riiklikusse seirevõrgustikku ja mõõdavad linna erinevate piirkondade õhukvaliteeti. Õismäel asuvas seirejaamas mõõdetakse peamiselt magalarajoonile iseloomulikku õhusaastet. Põhja-Tallinna seirejaam iseloomustab tööstus- ja kohtkütte piirkonna õhu seisundit ning lisaks paikneb seirejaama läheduses ka oluline raudteesõlm. Kolmas seirejaam asub Liivalaia tänaval ja seal mõõdetakse õhukvaliteeti tiheda liiklusega kesklinna piirkonnas. Kõigis kolmes seirejaamas mõõdetakse järgnevaid komponente:  CO, NOX, O3, SO2 ning PM10.

Mõõdetavatele komponentidele kehtestatud saastetaseme piirväärtused on välja toodud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1".

Lisaks saab Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi kodulehelt reaalajas jälgida ka õietolmu olukorda.

Õietolmu puhul määratakse 18 erinevat rühma - ambroosia, jalakas, kadakas, kask, kuusk, kõrrelised, lepp, maltsalised, mänd, nõges, oblikas, paju, pappel, puju, saar, sarapuu, tamm, vaher - ning ka kaks hallitusseente eoste rühma. Lisaks loetakse üle kõik õietolmuterad, mida kas ei suudetud määrata või mis ei kuulu eelnimetatud 18 rühma hulka. 2015. aastal oli Tallinnas kõige enam männi õietolmu (43%), teisel kohal oli kask (15,5%) ja kolmandal nõges (9,5%).

Uuringutega on näidanud, et põhiline osa Tallinna õhusaastest tuleb liiklusest ja olmekütmisest. Kuna just ahiküttega elamualadel suureneb kütteperioodil õhusaaste märgatavalt, tuleks võimaluse korral ahiküttele eelistada kaugkütet. Kui kaugküttega liitumine võimalik ei ole saab häid näpunäiteid ahikütte õhusaaste vähendamiseks Tallinna Keskkonnaameti 2016. aasta ahikütte teemalisest kalendrist.


Välisõhu kvaliteedi uuringud

2007 Lasnamae õhusaaste hinnang

2007 Tallinna linna süsihappegaasi heitkoguste inventuur

2008 Õhukvaliteedi mõõtmised Tallinnas Leete tn 10a

2008 Arnika tee 88 õhukvaliteedi mõõtmised

2010 Peente osakeste päritolu uuring

2011 Tallinna linna süsihappegaasi heitkoguste inventuur

2013 Osakeste keemilise koostise hindamine Tallinnas 

2013 Tallinna linna süsihappegaasi heitkoguste inventuur

2015 Tallinna linna süsihappegaasi heitkoguste inventuur

2017 Kohaliku omavalitsuse võimalused lehepuhurite kasutuse piiramisel


Kaugkütte piirkonnad

Tallinnas on paika pandud kaugküttepiirkonnad, kus eelistatakse kaugkütet teistele küttelahendustele. Kaugkütte piirkonnad ja kaugküttega liitumise nõuded on paika pandud Tallinna Linnavolikogu määrusega „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised  kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“.

Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks.

Võrguga ei ole  kohustatud liituma kaugküttepiirkonnas asuva, ehitatava või rekonstrueeritava hoone  valdaja või omanik järgmistel juhtudel:

  • tegemist on ajutise  ehitisega ehitusseadustiku mõistes;
  • hoone soojuskoormus  küttele ja ventilatsioonile alates olemasolevast või võrguettevõtja  arendatavast võrgust kuni liitumispunktini (paigaldatava soojustorustiku meetri  kohta) on väiksem kui 1 kW;
  • hoonet ei ole võimalik  võrguga ühendada võrgu tehniliste võimaluste piiratuse tõttu või hoone võrku  ühendamine seaks ohtu teiste tarbijate varustuskindluse;
  • hoone soojusvarustuseks  kasutatakse ainult kütusevabadest taastuvatest allikatest muundatud  soojusenergiat vastavalt kaugkütteseadusele.

Lõkke tegemine

Nii ahjus kui ka lõkkes on keelatud põletada igasuguseid jäätmeid, seal hulgas ka aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevaid jäätmed nagu rohi, lehed ning kulu. Põletada võib ainult puhast immutamata puitu ja kuivanud lehtedeta oksi. Kiletamata pappi ja paberit võib lõkkes põletada pigem tule hakatusena ja vanapaber tuleks koguda taaskasutamiseks. Lõkkesse mitte sobivale materjalile saab parema asupaiga leida Tallinna veebilehelt.

Tallinna linna maal tuleb lõkke tegemiseks või grillimiseks luba küsida Tallinna Keskkonnaametist. Luba ei ole vaja, kui tuld tehakse eramaal või selleks ettenähtud ja märgistatud avalikus lõkkekohas.

Avalikud lõkkekohad on leitavad Tallinna linna veebikaardilt, kui võtta kaardikihtide alt jaotus 'vaba aeg' ja selle alt 'lõkkekohad'. Need asuvad Stroomi rannas, Pikakari rannas, Aegna saarel ja Pirita jõe ääres Narva mnt silla juures. Täpsemat informatasiooni lõkkeplatside kohta saab vastavast linnaosast.

Ohutuse tagamiseks tuleb lõkke tegemisel järgida:

  • tuld on lubatud teha ainult sellise tuule suuna korral, et suits ja muud heitmed ei häiriks piirkonna elanikke;

  • enne lõkke tegemist on vajalik varuda käepärast esmased kustutusvahendid, nagu anum veega või tulekustuti;

  • lõket võib teha selleks ettevalmistatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttival pinnasel tuletöö üle järelvalvet teostava isiku juuresolekul;

  • tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 8 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjalide lahtisest hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 10 meetri kaugusel metsast;

  • kui lõkkekoha läheduses on hoone, põlevmaterjali hoiukoht, mets, kuivanud taimestik või turbapinnas, millele võivad tule tegemisel sädemed langeda, siis ei tohi teha tuld kui tuule kiirus on üle 5,4 meetri  sekundis. Infot tuule kiiruse kohta saab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehelt;

  • pärast tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel;

  • lubatud on põletada ainult oksi - jäätmete, kulu ja puulehtede põletamine on keelatud.

    Lõkke tegemisel tuleb järgida siseministri määruseid 07.09.2010 nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded" ja 30.08.2010 nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded" ning Tallinna Linnavolikogu määrust 22.06.2006 nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri". 


Radoon

TALLINNA RADOONIRISKI KAART

Radoon on radioaktiivne vähki tekitav gaas. Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne  lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Peamine radooniallikas ongi pinnas ja vähesel määral ka ehitusmaterjalid. Olulist rolli mängivad ka praod aluskivimites, millest tulenevalt võib kõrvuti asetsevatel kruntidel radooni sisaldus suuresti erineda. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid.

Linna territooriumi läbib poolringi kujuliselt Põhja-Eesti klindivöönd. Klindivööndis esineb kuni 20m kõrguseid astanguid, mida teineteisest eraldab lauge, nõrgalt mere suunas kallutatud tasandik. Need lauged alad ning klindialune ja pealne ala on tavaliselt tihedasti asustatud. Klindivööndi omapäraks on, et kogu klindi leviku ulatuses avanevad pinnakatte all või paljanduvad astangutel kõrge uraani sisaldusega diktüoneemakilt ja kõrgendatud uraani sisaldusega oobolusliivakivi, mis ongi peamised radooni allikad.

Kui soovite olla kindel, et radooni kontsentratsioon teie elu- või äriruumides on lubatud tasemel, on võimalik tellida radooni taseme mõõtmised. Kui hoones on tuvastatud kõrge radooni tase, on võimalik välja selgitada potentsiaalsed radooni majja sisseimbumise kohad. Lekkekohtade kindlaks määramine aitab efektiivsemalt rakendada kaitsemeetmeid radooni majja sisseimbumise tõkestamiseks.

Kehtivad õigusaktid ja standardid on:

Rohkem informatsiooni radooni ja radooni mõõtmise kohta saate Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti kodulehtedelt.



 

 

 

 

Viimati muudetud: 23.04.2018